Firefly

2012-01-25T10:35:00.000-08:00

Andke nüüd andeks... AGA TÄITSA PERSES KUI VÄSINUD MA OLEN!

2012-01-24T01:35:00.000-08:00

Autokool ja kõik on läbi. Täna lähen enda juhiloale järgi.

Teooria on nii nagu ta on. Tegin selle kas 9ndal või 10ndal jaanuaril. Valdavalt on teoorias ju kõik tugevad, vaid päheõppimise vaev. Aga kohapeal tundsin ma end juba palju kindlamalt. Ma ikka arvasin, et pean 60 küsimust ära vastama, kuid tegelikult oli vaid 30.

Käisin üksinda sõitmas ka, Selverisse Punasel tänaval. Ega kodust pikk maa iseenesest polegi - paar km vast, muidu ma ikka olen mööda linna palju sõitnud, kuid siis on keegi kõrval istunud. Aga hoopis teine tunne oli esimest korda üksinda sõita. Natukene ehk veider ja hirmus, et keegi ei ütle sulle, kui midagi valesti on, aga samas nii mõnus, et tead ja teed ise nii, kuidas peab.

Täna aga ARKi loale järgi, sest ega mul rohkem vaba aega polegi. Ülejäänud päevad olen tööl. Algul pidi reede vaba olema, kuid ühel õpetajal on vaja asendajat ja kedagi teist võtta pole, siis eks ma olen ära. Ega kodus tegelikult midagi väga tarka ei teekski peale seebikate passimise või koristaks ja teeks süüa. Muidugi pole siin mingi seapesa, seega kannatab ära. Jõuan nipet-näpet asju õhtul, pärast tööd, ka teha.

Käisime kolmapäeval Privé's Stand-Up comedy Louis & Eric vaatamas, kogu üritus oli inglise keeles, sest esinejad olid Rootsist, UK'st jms. Enam täpselt ei mäletagi. Aga siis üks rääkis (Louis vist): "I had to go to the Mustamäes ARK and the man in the office said "noh" all the time, so I called him the Noah of the ARK".

2012-01-17T09:51:00.000-08:00

Nii hea, et Mauno ikka mind sinna autokooli ärgitas minema. ARKi läksin üldse nii, pidin sama päeval minema, aga hiljem. Kuid kuna mul oli sõit kokku lepitud õpetajaga, lõpetasime seal tunni ja viisin paberid ära. Kõige nõmedam oli asja juures see, et ma pidin minema sinna fotoputkasse pilti tegema, aga mul olid juuksed sorakil, pidin just hiljem pead pesema, et ikka värske olla pildil. Õnneks kõige hullem ei tulnudki, aga see fotoputka on küll kergelt väärakas: "Tere, blablabla, säti tool, blablabla, teen esimese pildi, *vaata*, teine pilt *vaata*, kolmas pilt *vaata*, nüüd on sul 10sek aega valida õige pilt. Head aega!" -geoirjgüaedfghd! Naistele ei tohi nii teha!

10ndal käisin teooriat tegemas. See läks nii kiiresti, et ma ei saanud arugi, et mul test läbi. Pidin laua juurde küsima minema, et kas sain tehtud või ei. Sain tehtud.

Täna oli sõit ja see läks ka kiiresti tegelikult. 45min läheb sõites üsna kiiresti. Eile käisin Subaruga sõitmas, kuskil 1,5 h ja täna Volkswageniga ka 1,5 enne eksamit. Eksam läks hästi, ega muidu ei rõõmustaks ju. :D Aga ühes kohas jäi suunamärguanne näitamata. Deem! Ma kartsin isegi, et ma ei saa läbi. Eksami lõpus tundus, et nüüd on pekkis ka, kuid ütles, et ma olin väga tubli ja kirjutaski paberile alla. Oi, mul rõõmupisarad voolasid. Lõppude lõpuks sain tehtud. :)

Nädalavahetusel käisime Saaremaal. Kasutasime oma voucheri ära ja läksime hotelli puhkama ja SPAsse lõõgastuma. Kõik oli muidu SUPER, aga kuradi kurat! Arensburg reklaamis Veski trahterit kõvasti ja me käisime seal ära siis. Väga lahe koht! Sellised vanaema tehtud road olid. Ja kama pakuti ka. Aga kuna ma midagi väga valida ei osanud, võtsin endale kanapasta. Alguses ei saanud aru ka,sõin natukene, aga siis tundsin, et jube imelik lõhn on, arvasin, et koorekaste kuidagi tugevama lõhnaga, aga ei. Haises see kuradi kana. Roiskund. Ütlesin siis ettekandjale ka ja ta lubas minna koka juurde uurima. Ootasime siis seda teenindajat tagasi, jõudsin vahepeal vetsus oksendamas ka käia. Teenindajat ikka eikusagil. Küsisin siis leti tagant, et mis ettekandjast sai, kes lubas tagasi tulla. Mindi siis otsima teda. Nii, tuli siis õige inimene, ütles, et ei saa enam midagi teha, oleksin pidanud kohe teada andma. Ja siis moka otsast vabandas. Ma ilmselt selle roiskunud kana peale polegi nii väga pahane, kui selle kuradi teenindaja peale, kes ei leidnud meid trahtrist üles. Mis siis, et me ainsad kliendid olime.

Ülejäänud Saaremaa oli päris tore. Tegime päris suure tiiru. Kokku sai sõidetud nädalavahetusel ca 500km.

2011-12-27T01:12:00.000-08:00

Jõulud läbi. Nii kiiresti, et ei pannud tähelegi. Õigemini polnud seda tunnet. Siiani pole. On 27 detsember ja õues on 9 kraadi sooja ja vihma pritsib ja oksad lendavad. Mis mõttes?

Igatahes jõulud veetsime me maal, Mauno perega. Eile käisime Raasikul vanaisa juures ja vanaema haual ning täna läheme Kohilasse, et viia hilinenud kingitused sinna ja võtta Kerttu, Netty ja Liisi paariks päevaks enda juurde. Plikadel plaanid tehtud, täna läheme Janne juurde piparkooke küpsetama ja homme kinno koopaoravaid vaatama.

Täna mõtlesin minna Virru, et kinkekaardid laiaks lüüa, mis lasteaiast kingiti, kuid sellise ilmaga ei taha küll nina välja pista, kui ikka väga suurt vajadust minna kuskile pole. Tuul ulub nii, et kohati on tunne, nagu murraks see maja pooleks ja lennutaks Lasnast Viimsisse.

Ja uudistest loen, et "Jõulutunnel" sai rekordarv annetuskõnesid. Ütleks, et see saade oli ikka kordi normaalsem, kui kanal2's "Jõulusoojus". Õigemini, saated olid mõlemad toredad ja heade eesmärkidega, aga mind nii kohutavalt häirisid "Jõulusoojuse" annetussumad, mis olid 5, 10, 50€. Ilmselgelt on need natukene suured summad. Vähemalt see 50 seal küll. Annetatakse ju heast tahtest, kuid tundub, et tahetakse isegi heategijaid julmalt koorida. "Jõulutunneli" annetussummad oli märksa normaalsemad 2, 5, 25€. See saade annab kõigile võimaluse head teha.

Aga päkapikud olid toredad. Tõid hommikumantli, mida ma väga-väga tahtsin, saadavad Sügisjooksule ja Saaremaale hotelli puhkama. Ja kui veel puhta vaja, siis Fra Mare'sse lõõgastuma ka. :)

2011-12-21T11:15:00.000-08:00

Pole väga kaua bloginud. Vanasti käis see asi ikka üle päeva.

Mis siis juhtunud. Suutsin endale mingi haigusepoisi külge hankida. Pea tatti täis, väike palavik, köha, kurk valus. Nagu ikka. Nädalavahetusel juba tundsin, et hakkab imelikuks see olemine minema, kuid esmaspäeval suutsin ilusti tööle minna. Eks ma natukene eirasin päevaplaani oma oleku tõttu, nimelt ei läinud lastega välja (pealegi natukene tibutas ka), aga eks ma ei läinud sellepärast, et endal hakkas üha halvem. Õnneks ei läinud kõrvalrühm ka õue, polnud ma ainus patune. Aga õhtul läks meil radiaator kuidagimoodi katki, vist mingi tihend andis otsad, magamistuba ujutas. Läks hästi, et parajasti pidi toimuma inglise keele jõulutund, kuhu vanemad olid oodatud, sest kõik vanemad, kes esikus olid, tulid mulle appi. Kes aitas põrandat kuivatada, kes tegeles lastega, kes püüdis remontida jne. Väga toredad vanemad on igatahes :)
Õhtul aga läksime Liisi ja Kristjani juurde pisikesele jõuluõhtule, kuhu kinke ei tohtinud kaasa võtta, st niisama istumine. Aga Liisi aitas mu pisiõele (Liisile) prillid saada, nimelt ta Instrumentaariumis ja kontrollis siis silmi ja tegi väga kõva allahindluse (vist selle töötajate oma). Ja eks see on jõulude eel ikka väga suureks abiks ja pealegi mu ema koondati ka alles. Ei ole tal suurt õnne tööga olnud. Ma ise ei saanud Liisiga kaasa minna, aga pärast telefonis muidu rääkisin ja Liisi oli väga õnnelik, et ma ta Liisi juurde sokutasin, sest tegemist on tõesti nii armsa inimesega :)

Muidu ma sain enda esimse haiguslehe ka teisipäeval. Oma pisikeste jõulupeole ei jõudnudki. Aga täna sain oma kingituse kätte, kui laadijal järgi käisin. Vanemad on üsna helded - 30€ eest Viru keskuse kinkekaarte ja raamat "OSHO pärlid" - tundub põnev, palju mõtteteri. Suured tänud neile :)

Aga tõbistest ka natukene. Eile kurtis Mauno, et tal rinnus valud. Ma olen sellise muretseva loomuga ja ei andnud talle suurt rahu, lausa käskisin tal oma perearstile helistada... Aga me läksime erakorralisse lõpuks. Muidugi teepeal ma tönnisin, kuigi see oli lihtsalt mitme asjaolu koosmõju. Esmalt siis haigus, see nohu on silmad nii vesiseks teinud ja no eks suur mure oli ka. Õnneks polnud midagi hullu.
Aga kogu olukorraga meenusid need kaks korda, mil ma Priiduga käisin erakorralises. Kord sai ta peksa kelleltki, oi, ma olin marus ja lubasin ise kõik tüübid segi peksta, kes talle liiga tegid. Ja kiirabi ei olnud nõus teda linna ka viima, siis ma helistasin vist Jaanusle või Rainerile, igatahes keegi meid ära viis. Teine kord oli napilt enne TPSi algust, polnud ma veel ühikassegi kolinud, kui ta õhtul koju tuli ja kõhust kinni hoidis ja nuttis. Rääkis siis, et jalutas kuskil sigala lähedal ja kukkus kanalisatsioonikaevu, luuki polnud peal. Siis tookord saime Werneriga vast linna. Mäletan veel, et midagi katki õnneks polnud, kuid tagasitulles tegime me mingit nalja ja siis Priit hoidis kõhtu kinni ja ütles midagi a la "Jobud, teete siin nalja, teate ju küll, et mul valus on!"

Kui ma Kohilasse lähen, uksest sisse astun, siis loodan alati näha teda arvuti ees istumas, nagu tavaliselt. Pole suutnud pilti isegi ära raamida, sest see tähendaks, et ma pean selle kuskile panema ja siis oleks kogu aeg silmapiiril. Ei, ikka ei ole kohale jõudnud, et teda pole. Ma ei kujuta ette, kuidas ema, Liisi ja Rene saavad kodus hakkama.. ma mõtlen, et Priit oli ju ka seal. Mina ei suudaks ilmselt.

Tõbisus ei aita kurvale tujule kaasa. Teps mitte kohe.

Punumine

2011-11-21T10:42:00.001-08:00

Avastasin, et pole üldse raske. :) Saab veel printsesside peal harjutada, õnneks kõik on üsna õnnelikud, kui neile natukene teistsugune pats tehakse. :)

Snuggie

2011-11-07T02:04:00.000-08:00

Eile uurisin, mis kuradi asi see backwards robe on. Eks ma ülevaate sain jah, et millegi normaalsega tegemist ei ole. Täna leidsin veel, et see on snuggie ehk WTF Blanket - link

2011-11-04T07:43:00.000-07:00

Vaikselt nagu hakkan mõtlema, et saan hakkama. Aga siis kuidagi liiguvad mõtted jälle samasse auku ja tuleb kurbus peale. Kuigi nüüd pean juba hulga paremini vastu. Kahjuks pean tunnistama, et sündmus on mõjutanud mu töökvaliteeti. Ma ikka püüan ja teen ja olen, mind kiidetakse jne. Aga ise tunnen, et ma suudaks paremini, kuid miski takistab. Tean küll, et töö ja eraelu tuleks võimalikult lahus hoida, aga mida ma teen oma mõtetega, kui need lihtsalt tulevad. Olen muutunud liiga nõudlikuks. Leian, et kõik, mida on liiga palju, ei ole hea. Ja seda ka mu nõudlikkus. Pean endale sisendama, et ma saan hakkama ja pean püüdma rahulikuks jääda. Töö lastega on kord selline, et nad peegeldavad Sind ennast nii hästi...

Väiksed mured on ka. Eks kogu asi lõi finantsi parajalt sassi ja nüüd tuleb kokku hoida ja ilmselt Soome reisist ei tule hetkel midagi välja, sest õppelaenu intressid tahavad tasumist ja autokool nõuab ka oma osa. Aga raha pole siin elus kõige tähtsam. Loodan lihtsalt, et mind maha ei kanta, kuna ma ei saa kõikjale minna ja kõike teha.

2011-10-26T10:37:00.000-07:00

Haabersti ringi läbisin enda meelest üsnagi edukalt, õpetajagi ei kurtnud. Algul arvasin, et on Tallinna kõige-kõige jubedam asi, kuid ei, pole midagi nii halb. Ja lisaks sellele sain veel pimedas möödasõitu teha ja lausa 110'ga. Deem, kuidas ma neid lube juba tahan.

Toompea

2011-10-25T07:07:00.001-07:00

Käisin õpetajatega meelt avaldamas. Leidsin sealt palju ka Kohila õpetajaid. Pead ehk pildil klikkima, et aru saada, kellel see pikk pats on. :)

2011-10-18T11:19:00.000-07:00

Täna oli viimane teoorialoeng. Sõitmas käisin ka, aga ilmselt peab natukene ikka juurde võtma neid sõite. Kui ma need load kunagi ära teen, siis ma olen NII uhke enda üle. See on piinanud mind 12ndast klassist alates ja nii kui keegi vahepeal lube mainis, siis ma krigistasin hambaid, sest see on mu lõpetamata tegu. Aga eks olukord oli varem üsna teistsugune ka - peres polnud omal autot, siis veel rahaliselt kehv seis ja pidi Raplasse sõitma jne. Nüüd õnneks Mauno käib ikka peale ka natukene ja Erti saab mind õpetada, kui tal aega on. Mul on praegu sõiduõpetajaga ka vedanud, julgen teistelegi soovitada. Ise sain ta ka soovituse peale.

Olin veel täna nii tubli, et tegin rullbiskviiti ja Caesari salatit. Avastasin, et Kalinkas müüakse häid krutoone, mis sobivad ideaalselt. Eelmine kord, kui salatit tegin, siis Mauno kiitis, et see salat on the best. :)

2011-10-18T00:23:00.000-07:00

Nägin unes, et ma surin ära. Ja siis mu keha vedeles lihtsalt, aga mu hing rändas ringi ja ootas, millal mind ära tuhastatakse.

Vihmapiisad

2011-10-03T08:18:00.000-07:00

Ütleme nii, et täiskohta on mul väga vaja. Täna kodus tundsin, et ma hakkan hulluks minema. Eks ma suht ainult vegeteerisin ka, kuid mul on vaja rohkem tegevust. Alles õhtul sain natukene hoogu sisse, et tuba koristada ja autokooli teste lahendada, kuid hommik oli nagu tigu - aeg ei liikunud absoluutselt. Ma natukene toimetasin küll, aga see pole see. Mul on vaja eesmärgistatud tegevust.

Või on asi ilmas? Sügis ikkagi. Sügisilmad ongi mu arvates uimased. Aga kui terve päev toas passida, siis ei saagi midagi loota - kes teeb, see jõuab ehk kes ei tee, see ei jõua. Ja ma ei tee, seega ma ei jõua ja jaksu pole. Järelikult on vaja rohkem teha. Õnneks homme ja ülehomme on mul mingid plaanid päevaks olemas - lastega lastekirjanduse keskusesse, õhtul autokool ja siis kolmapäeval hommikul autoga sõitma. Neljapäev ja reede tööl. Ma vahel jõuan ilmatuma palju, kui tegema hakkan, aga no tänasele päevale ei leia ma sõnu.

Praegu vajaksin just rohkem tegevust. Vajaksin seepärast, et siis ma ei mõtleks nii palju Priidule. Ma ei mäletagi, millal läks mööda päev, kui ma ei nutnud või õhtu, mil ma ei nutnud end magama. Samas kaks kuud on alles möödas. Veel ei suuda sellest rääkidagi, veel vähem nime öelda, ilma, et nutt kurku tuleks.

Ja ma ostsin Abakhanist ühed pärlid, millest tahtsin endale kaelakeed teha, kodus avastasin, et need pole läbinisti puuritud.

2011-09-11T11:22:00.000-07:00

Õhtul olin veel nii tubli, et käisin mitsuga sõitmas. Vana parsa kohta oli üllatavalt meeldiv sõita. Ja eriti hea on see, et see nii avar on. Erti tegi õpetamise jaoks vajalikud paberid ära ja nii me Peetri küla vahel kolmekesi sõitsime. Mauno pidi ikka kaasas olema, näeb siis ka, kuidas ma kurve võtan.

Aga ma unustasin prillid maha ja kui hämaraks läks, siis läks nägemine ka kehvemaks, muidu on mul autokoolis ikka prillid või läätsed ees olnud - päeval! ja nüüd õhtul jäid prillid koju. pff!

Aga sain kiita. Neljas kord roolis ja arvati, et on lootust kunagi load saada:)

2011-09-11T08:51:00.000-07:00

10km kõnnitud nagu naksti.

Eks sellise massiga ei saagi oodata, et kõnnid väga tempokalt. Pidevalt jääb keegi jalgu uimerdama ja kepikõnni jaoks on natukene ikka ruumi ka vaja + väga massi sees ei saa kaikaid maha panna, sest vastasel juhul astub keegi need lihtsalt pooleks. Kuna me neljakesi olime, siis vahepeal oli järgiootamist ja järgiruttamist. Tegime isegi fotopeatuse ja joogipunktides sai ka paar topsi tühjaks joodud.

Ma kardsin, et mul hakkavad kannad valutama, sest ma alles hiljuti kõndisin ühel kepikõnnil endale villid, kuid täna läksin tennistega ja oli hoopis parem. Olengi vist enda uusi botaseid max 15km kandnud. 5 jüriööjooksul, 5nüüd kolmapäevasel kepikõnnil ja paaril korral lühemal keüikõnnil. Ja ALATI tekivad villid. Aga ikka loodan, et jalad on harjunud. :)

Millalgi siis Soome ja Rootsi seiklema ja šoppama.

Kodus nüüd natukene puhanud ja täitsa inimese tunne on. :)

2011-09-07T10:24:00.001-07:00

Nägin unes Priitu. Ma näen teda tegelikult sageli unes, aga kõik unenäod on kurvad. Peamiselt näen unes, et ta läheb ära, mida ta ju tegelikult ka tegi. Aga vahel on nii, et kui midagi unes tunned, siis tundub see nii reaalne. Nii reaalne, et hommikul kahtled, kas see oli päriselt või mitte. Ja unes ma nägin, et Priiduga nutsime ja siis me kallistasime nii tugevasti, et ma võinuks vanduda, et see oli päriselt. Unes ma teadsin täpselt, mida see tähendas. Unes sain aru, et mulle oleks justkui andeks antud ja temale anti andeks. Nagu hüvastijätt. Tundub küll jabur, aga tänu sellele unenäole oli hommikul kuidagi kergem olla. Ma küll ärkasin kell 4 öösel, aga uni oli kadunud ja aina mõtlesin oma unenäost.

Vahepeal tuleb tööl nutt kurku. Ükspäev küsis üks laps, et kas mul on tore vend. Lihtsalt niisama küsiski. Aga ikka naeratad ja teed oma tööd. Ja keegi ei teagi, mis selle naeratuse taga peidus on.

2011-09-06T23:29:00.000-07:00

Autokooli testid. Go-go-go. Natukene veider, et enne pean märkide kohta testi ära tegema ja siis nädal hiljem on teoorias selle kohta loeng. Kas ma peaksin enne konkreetset loengut kõike siis teadma? Mulle tundus küll, et ma sain eile märkide koha pealt palju targemaks, kui LE'd lugedes või teste lahendades. Seletati korralikult ära. Aga eks ma püüan neid teste ikka usinalt edasi lahendada.

Pühapäeval SEB Tallinna Maratonile kepikõnnile. 10km. Ja siis saab ilmselt kinkekaardi ja kui valida, siis me läheme Rootsi. Meil on neid Statoili Soome soodusvouchereid nii palju, et äkki kasutame neid siis, kui Soome tahame minna.

Ja tankimine on kohutavalt ebameeldiv tegevus. Küsisin Maunolt, et kas ma võin ise tankida, ma pole varem kunagi seda teinud. Okei, ikka lubas, ütles, kuidas ma selle kütusepüstoli auku saan kinni ka panna. Raha tiksus oma 60€. Mauno arvas, et õige oleks, et ma ikka full experience'i saan. Kes tangib, see maksab.

Peaeagu terve hooaeg "Franklin & Bashi" on olemas, aga pilootosa ei jõua kohale. Õõh!

2011-09-02T07:23:00.001-07:00

Ma saan kohe üsna pahaseks juba!

Miks mu postid kustuvad?

Blogger ei taha, et ma Liptoni Green Tea Orient'ist räägiks või oma külma saanud kurku kiruks?

Test

2011-08-30T21:47:00.001-07:00

Blogile ka marketis app olemas:)
Ja paistab, et pilti saab ka teha :)

2011-08-29T05:46:00.000-07:00

Sättisin Teelele pärleid ritta ja see kollasest on tegelikult nii lahe, et mõtlen endale ka midagi sarnast teha. :)

Kes teist leedu keelt valdab?

2011-08-28T23:40:00.000-07:00

Lugu selline, et kui Leedus käisime, siis saime trahvi toonklaaside eest. No tegelikult teadsime me kogu aeg, et meil ees juhil ja kõrvalistuja ukseklaasid natukene liiga tumedad on ja nõuetele ei vasta. Seal saime siis 50 kohalikku trahvi maksta. Nüüd aga tuli Leedust meile kiri, mis võinuks olla siis ingliskeelne (aga jumala eest ei!), millel on auto registreerimisnumber vale ja mis kajastab trahvisummat 125 lt, millest me ühesõnaga üldse aru ei saa.

Üritasin armsa google'i abil tõlkida, kuid see on ikka paras ikaldus. Huumorit on rohkem kui rubla eest, aga asja mõttest eriti aru ei saa. Eks peab vist character map'ist konksutäh

ed välja sikutama, sest ma üritasin tavaliste u'de ja e'dega läbi ajada, lootes, et tõlgib siiski enam-jaolt õigesti.

Aga muidugi google translate on selles mõttes tore, et teisendab kenasti valuutat ka link ja link :)

Muud juttu ka. Maal käisime teatetantsu vaatamas, hõbeketti otsimas m

eisterdamise jaoks (täitsa pekkis, kui raske seda leida on, viimasel ajal poed sellest tühjaks ostetud!), 50 liitrit õunamahla tegime, Ukule sai territoorium tehtud (et kui hakkab terriotooriumilt välja minema, siis enne hakkab kaelarihma küljes mingi jubin piiksuma ja saab natukene särtsu), ja kotid said ka valimis.

Ja eile tulime linna üsna hilja, just selle samuse territooriumi loomise tõttu, traat pandi maa sisse, et seda kaevamist ja sättimist oli ikka tükk aega. Ma õnneks magasin sellel ajal või siis tegelesin koeraga. Igatahes, kui me tulime, siis otsustas põder teele tulla. Ja täitsa uskumatu, kuidas ühte looma ikka pimedas raske näha on. Õnneks saime ikka enne pidama, aga ainult valgeid jalgu nägi. Lisaks põdrale, natukene enne linna otsustas üks koer ka veel keset teed tuigerdada.

Beware!

2011-08-26T06:43:00.001-07:00

Vau! Niisiis läksin autokooli. Saan load, saan vana mitsu endale sõiduvahendiks. Ega Subaruga sõita julgekski kohe...

Täna siis käisin esimest korda sõitmas. Ootasin õpetajat ja mingi sell pargib autokooli ette oma sõiduki ära ja küsib: "Kas sa lähed õppesõitu?" - vastan jaatavalt. Saate aru, vastuseks tuli : "Väga hea, et ma siis auto ära parkisin." - Eks ta veel ütles ka, et nalja tegi. Oskasin vaid öelda, et kehv nali on ka nali. Aga üsna huvitav hommik. Ja eks seda nalja tehakse mul kodus ka - et ütle vaid, millal sa õppesõitu teed, ma siis tean, et ma istun paigal.

Muidu sõiduõpetaja on väga asjalik ja ma üritasin kangesti meenutada, kas Raplas mulle ka nii põhjalikult autot näidati - tuled, kapoti alla (kus mis kuidas... näiteks mootoriõli, kuidas mõõdetakse jne), mis kütust auto vajab, kuidas aru saada, mis rehvid autol all on jne. Tundub küll, et Raplas jäi mulle midagi näitamata. Igatahes siis harjutasin Kadrioru staadioni juures parklas ja siis läksime Piritale ja Lasnamäe kanalisse ja Tartu mnt'l sain ka sõita. Vau! Ma poleks uskunud, et mind nii kiiresti sellisesse liiklusesse lastakse. Ja ma olen praegu väga rahul, et ma kavatsesin täiesti nullist seda teha ja just Tallinnas. Sest muidu ma ei julgeks ilmselt kunagi Tallinnas sõita. Tean selliseid inimesi päris palju, kes pargivad auto kuskile ära, et ei peaks suurema liikluse sees olema.

Meriti ja Teelega sain ka kokku. Teelele hakkan kaelakeed ka millalgi tegema, loodan, et tuleb ilus :)

2011-08-23T00:13:00.001-07:00

Paistab, et minul ei lähe kohe kuidagi voucheritega. Okei, eks mõnega läheb hästi ka, kuid just iluteenuste osas pean ma pettuma. Esmalt oli jagelemine šokolaadimassaažiga, mille ma õnneks küll lõpuks sain ja ka rahule jäin. Kuid siis tahtsin minna juuksurisse, aga harp.ee otsustas ilusalongile raha mitte maksta ja nii jäin ma ilma nii 7€'st kui ka teenusest.

Eile aga tahtsin panna aega massaažiks. Mulle nimelt kingiti crazydealist voucher ja see kehtib 28.augustini. Vaadates voucherit on jutt ilus ja asukoht on ka hea - Rotermanni kvartalis. Aga mis siis selgus - LeQueen ilusalong kolis Tammsaare ärimajja. Mulle ühtegi teadet ei tulnud. Oleks teadnud, oleksin ilmselt varem ära käinud, enne Leedu reisi näiteks. Täna helistati ja pakuti sellist aega, mil ma tööl olen. Ütlesin, et ei sobi. Seejärel öeldi, et kahjuks nad ei saa teenust pakkuda. Päriselt? Sain kurjaks, sest see oli kingitus mulle ja miks ma ei saanud ühtegi teadet selle koha, et nad on ära kolinud, voucher ju kehtib veel. Igatahes olen pettunud. Ei julgegi enam mingit iluteenuse voucherit soetada.

Ütlesin veel, et esitan tarbijakaitsesse kaebuse, siis kästi maha rahuneda.

Kuidagi tundub, et ükskõik, kuhu ma aega ka ei paneks, pean ma jubedalt kaua ootama - olgu selleks siis juuksur või arst.

Vabaduse laul

2011-08-21T05:34:00.001-07:00

Iseenesest polnud ju üritusel viga. Istusin ja nautisin muusikat. Kui tihti saab seda tasuta teha? Nii palju rahvast, eesti lipud kõigil käes lehvimas, ja tunne oli hea. Ilutulestik oli ka üsna võimas ja see hetk, kui nad õhupallid lendu lasid - mul lõid silmad särama, kui ilus see oli.

Saan natukene aru ka nendest, kes vinguvad, et miks ei olnud rohkem isamaalisi laule. Oleks võinud ehk rohkem olla, kuid mida Sul, kulla inimene, möliseda on, kui Sa pileti eest ei maksnud! Oska tunda rõõmu sellest, mis on, mitte ära hala selle kallal, mida ei ole.

Aga mida tõesti valus vaadata oli, oli see, kuidas suur osa rahvast jättis oma rämpsu sinna samasse kohta, kus ta istus - te olete vastikud! Ning see alkohol... Loodan, et edaspidi sellisel üritusel ei müüda seda. Pole vaja. Ja nagu pildilt näha, siis ega need täis inimesed ilusad just ei ole ja ega nad ilusaid tegusid ka just korda ei saada.

2011-08-19T05:01:00.000-07:00

Need poekotid tegimegi põllega päevaks. Mu oma see alumine, kui lõusta poleks seenele peale teinud, oleks päris ok. Kohustuslikud elemendid olid ju seen ja kakk. Ülemine on Janne tehtud.

Ostsin kangadžunglist riiet ja rahvusmustri toonides linti?/riba?, et saaks järgmisel nädalavahetusel Kerttule ja Nettyle 1.septembriks kingitused teha. Õde ütles, et neil läheks kotti vaja, kõige tavalisemat poekotti, nagu RIMIs vms. ja otsustasin ämma kaasabil neile midagi sellist teha. Aga rahvusmuster annab nii palju ühele tavalisele valgele kotile ilmet juurde, et ma usun, nad jäävad rahule.

Veel ostsin pärleid ja pitsi, et teha üks kaelakee, mida Jannega Montonis kunagi, suud vesised, vaatasime. Janne ühe tegi valmis ja väga kaunis tuli. Mu tehtud kõrvarõngad sobisid sellega väga hästi kokku ka täna. :)

Ja ma olen taas tööinimene. 2x nädalas, nagu ikka. Ja rääkisin ka ülemusele, et esialgu mulle sobib, kuid järgmine aasta pole ma sellega nõus. Ja ma saan ilmselt siis täiskoha, kui ma hakkan teises majas asendama, sest üks tüdruk õpib ja ma saaksin siis tema õppepuhkuse ajal käia. Seega on mu täiskoht sellel perioodil ajutine, kuid ma loodan siiski parimat. Hea on tööl olla. Tegevus kulub mulle väga ära.

Avastasin vahepeal, et "Game of Thrones" on ka päriselt hea seriaal, seega ma ei rääkinud sellest Teelele asjatult.

Olin täna tore ka, viisin mehele tööjuurde süüa. ;)

2011-08-12T06:16:00.000-07:00

Ega muud üle tegelikult ei jäägi, kui olla tugev. Kui keegi ei küsi ega mingil muul moel ei meenuta mulle, siis saan täitsa normaalselt hakkama. Vahepeal kui keegi jutuga mingil moel meenutab, siis püüan mitte nutma hakata. Isegi kui hakkaks, ega keegi hukka ei mõistaks. Aga ise ei taha. Kurvaks muutun eelkõige siis, kui üksi olen. Siis hakkavad mõtted peas keerlema ja ikka aeg-ajalt vaatan pilte...

Eks ma olen püüdnud tegevust leida ja natukene meelele värskust tuua. Esmaspäeval, pärast matusei,d tulid Netty ja Liisi minu juurde ööseks linna. Käisime Janne juures sushit tegemas ja tortillasid söömas. Teisipäeval käisime Evelyni juures. Lapsed ahhetasid ja ohhetasid nii Janne kui Evelyni juures, sest tõesti, neil on ilusad kodud. Lastel oli tore ja mul oli hea meel, et nad minu juures olid. Kerttu kahjuks ei saanud tulla, kuna ta pidi minema arsti juurde, sest ta läheb sügisel kooli.

2011-08-02T10:50:00.000-07:00

Üle jõu käib.

Kirjutasin nimekirja, keda peielauda kutsuda ja algus läks nagu ikka "ema, Liisi, Priit..."

Halb ja harjumatu ja siiani ei suuda uskuda, et venda enam pole.

Üle jõu käib oma enda venna matuse organiseerimine.

T.G.I.F

2011-07-28T23:01:00.000-07:00

Eile tegime Janne ja Mauno emaga poekotte. Laupäeval on põllega päev, kuhu ka mina lähen.

Nii nagu ma kutsest lugesin, siis me voolime savist asju, maalime jms. Õhtu lõppeb meie juures saunas. Põllega naised tulevad meie tiiki näkki mängima, ma ise ei tea veel, kas ma olen üks nendest. Aga no eks seltskonnal on oma melu.

Aga poekottidest rääkides, siis nendel pidi kindlad asjad peal olema - kakk ja kärbseseen. Ma olen õmblemisest väga kaugele jäänud ja seega ma siis lasin oma fantaasial voolata. Traageldasin oma loominugu peale ja ämm õmbles kinni. Kõige enam meeldib mulle koti juures rahvariidest riba, mis teeb selle koti eriti armsaks teeb. Ja siis, kui meie juures saun on, siis toimub jagamine, seega ma ei saa seda enda tehtud kotti endale, vaid saan kellegi teise oma. Kui ma ilusa poekoti saan, siis ma luban, et hakkan sellega poes ka käima ja ei kasuta enam nii palju kilekotte.

Vanad blogid on ka täitsa olemas :

http://valgehaldjas1.blogspot.com/

http://valgehaldjas2.blogspot.com

Muutus sellest, et kuidagi liiga pikaks läks ja no milleks. Ära ka ei raatsinud kustutada.

Ülevaade

2011-07-28T12:57:00.000-07:00

Palangast polegi muljeid siin jaganud. Reis oli päris lahe. Esimene päev käisime ristimäel ja öösel telkisime kellegi hernepõllul. Teisel päeval jõudsime Palangasse, kus hakkasime suure hurraaga majutust otsima. Ma ikka ütlesin, et võiks peatänavalt vaadata, sest seal olid need pakkujad, aga enne käisime ja otsisime linnast seest ja alles siis läksime sinna peatänavale, kust enam-vähem ka kohe selle majutuse saime. 2 ööd 220 litti. Tuba oli kena, kõik vajalik oli olemas ja promenaadist paarikümne minuti kaugusel.

Ilmad olid ikka väga ilusad, kui me Palangas olime.

Avastasime linna ja proovisime kohalikku söögikraami. Käisime mingis restoranis Cepelinisid söömas, kuna see on siiski selline Leedu rahvusroog ja eks on asjal iva ka - lähed teise riiki, siis peab ju proovima sealset toitu. Aga no andke andeks, meie rahvustoit on ikka väga söödav, kuid see Leedu ebamäärane roog oli midagi väga kahtlast. Kartulipüree sees pisike lihajunn. Iseenesest kõige hullem kui polekski, aga see kartul oli jälkNever ever!

Palangast edasi liikusime Neringa poolsaarele, käisime seal muuseumis, luiteid vaatamas, nõidade mäel, kormoranide pesasid vaatamas (kusjuures ma seisin jalgupidi seal vaklade sees ja mingit hoiatavat silti polnud, et need elukad üldse seal maas on. Kõigil on ju silmad ikka ülesse suunatud, sest tahavad linde vaadata) ja siis liikusime läbi Klaipeda alla Venemaa suunas.

Öösel oli meeletu äike. Kord lõi äike isegi nii lähedalt, et terve auto värises ja taevas oli 5 sekundit valge. Ma suurest hirmust kallistasin patja ja jäin magama. Ärkasin sellepeale üles, et oli vaja telk üles panna kuhugi x kohta.

Hommikul panime asjad kokku ja läksime piiriäärde ujuma ja

tegelikult ka pesema. Piirivalvur käis dokumentegi meil uurimas, et mis me segased seal teeme. Õnneks selleks hetkeks olime ilusti pead šampoonist puhtaks loputanud ja pesemisasjad ära pannud.

Suundusime kuskile Kaunase poole ja mõtlesime Maximast läbi hüpata ja midagi hamba alla otsida. Poest väljudes olid üsna hirmsad pilved tekkinud ja julm sadu hakkas. Praktiliselt autost sõidu ajal välja ei näinudki.

Sellel õhtul leidsime telkimiskoha kuskil põlluääres.

Edasi liikusime Vilniuse suunas, et minna KGB muuseumisse. Seal veetsime paar tundi (meie Jannega igavlesime lõpus poolsurnuks, kui Erti ja Mauno peeretavate

nägudega kõik tekstid läbi lugesid). Seejärel natukene šoppamist ja söömist.

Ööbimiseks leidsime mingi metsamajakese Vilniuse ja Ignalina? vahel, et saaks ilusti järgmisel (viimasel) päeval minna tuumaelektrijaama vaatama. Muide, tuumakas oli üks kass, kes oli ilmselgelt natukene kiiritust saanud, sest ta hääl oli nagu rikki läinud robotil.

Ja tagasi tulime me läbi Võru, sest ma polnud Võrus käinud. :)

Kuksil Põltsamaal tegime me peatuse, kus Erti pidi saama ühed pildid. See sell, kes need pildid tõi, teadis täpselt meie autot ja isegi eelmist omanikku, kuna omanik käis probleemide korral alati esinduses :) Igatahes hea oli kuulda, et me oleme auto käekäigust täpse ülevaate saanud.

Ja no meil on suur auto, aga kogu matkakauba mahutamiseks tundus ikkagi väike. Kogu aeg tuli väga hoolikalt pakkida, et juht välja näeks.

Ning tegelikult on üsna üllatav, et Palagas kõige odavam majutus tundus olevat. Kõikides teistes kohtades oli ca 200 kohalikku öö neljale, kuigi Palangas saime 220 eest kaks ööd neljale. Samas võib asi selles olla, et need Palanga üürileandjad ei ole oma majutamisteenust kuskile ametlikult reganud.

Vahepeal tegime purgisuppi ja säästutoitu ka, keetes vett priimuse peal. Lisas asjale kohe vürtsi juurde.

Ning eile käisin esimest korda Hiiumaal. Eks ikka on tore avastada kodumaad ;) Terve eilne päev sai sisustatud. Kõige ägedam oli muidugi viimase praamiga tagasi sõita, sest taevas oli harukordne. Vasakul olid üsna madalad ja kurjad äikesepilved ning paremal oli kaunis päikeseloojang. Sellest tingituna oli vasakul ka kaks üsna roosa tooniga vikerkaart.