Vaikselt nagu hakkan mõtlema, et saan hakkama. Aga siis kuidagi liiguvad mõtted jälle samasse auku ja tuleb kurbus peale. Kuigi nüüd pean juba hulga paremini vastu. Kahjuks pean tunnistama, et sündmus on mõjutanud mu töökvaliteeti. Ma ikka püüan ja teen ja olen, mind kiidetakse jne. Aga ise tunnen, et ma suudaks paremini, kuid miski takistab. Tean küll, et töö ja eraelu tuleks võimalikult lahus hoida, aga mida ma teen oma mõtetega, kui need lihtsalt tulevad. Olen muutunud liiga nõudlikuks. Leian, et kõik, mida on liiga palju, ei ole hea. Ja seda ka mu nõudlikkus. Pean endale sisendama, et ma saan hakkama ja pean püüdma rahulikuks jääda. Töö lastega on kord selline, et nad peegeldavad Sind ennast nii hästi...

Väiksed mured on ka. Eks kogu asi lõi finantsi parajalt sassi ja nüüd tuleb kokku hoida ja ilmselt Soome reisist ei tule hetkel midagi välja, sest õppelaenu intressid tahavad tasumist ja autokool nõuab ka oma osa. Aga raha pole siin elus kõige tähtsam. Loodan lihtsalt, et mind maha ei kanta, kuna ma ei saa kõikjale minna ja kõike teha.