Ütleme nii, et täiskohta on mul väga vaja. Täna kodus tundsin, et ma hakkan hulluks minema. Eks ma suht ainult vegeteerisin ka, kuid mul on vaja rohkem tegevust. Alles õhtul sain natukene hoogu sisse, et tuba koristada ja autokooli teste lahendada, kuid hommik oli nagu tigu - aeg ei liikunud absoluutselt. Ma natukene toimetasin küll, aga see pole see. Mul on vaja eesmärgistatud tegevust.
Või on asi ilmas? Sügis ikkagi. Sügisilmad ongi mu arvates uimased. Aga kui terve päev toas passida, siis ei saagi midagi loota - kes teeb, see jõuab ehk kes ei tee, see ei jõua. Ja ma ei tee, seega ma ei jõua ja jaksu pole. Järelikult on vaja rohkem teha. Õnneks homme ja ülehomme on mul mingid plaanid päevaks olemas - lastega lastekirjanduse keskusesse, õhtul autokool ja siis kolmapäeval hommikul autoga sõitma. Neljapäev ja reede tööl. Ma vahel jõuan ilmatuma palju, kui tegema hakkan, aga no tänasele päevale ei leia ma sõnu.
Praegu vajaksin just rohkem tegevust. Vajaksin seepärast, et siis ma ei mõtleks nii palju Priidule. Ma ei mäletagi, millal läks mööda päev, kui ma ei nutnud või õhtu, mil ma ei nutnud end magama. Samas kaks kuud on alles möödas. Veel ei suuda sellest rääkidagi, veel vähem nime öelda, ilma, et nutt kurku tuleks.
Ja ma ostsin Abakhanist ühed pärlid, millest tahtsin endale kaelakeed teha, kodus avastasin, et need pole läbinisti puuritud.
0 comments:
Post a Comment