10km kõnnitud nagu naksti.

Eks sellise massiga ei saagi oodata, et kõnnid väga tempokalt. Pidevalt jääb keegi jalgu uimerdama ja kepikõnni jaoks on natukene ikka ruumi ka vaja + väga massi sees ei saa kaikaid maha panna, sest vastasel juhul astub keegi need lihtsalt pooleks. Kuna me neljakesi olime, siis vahepeal oli järgiootamist ja järgiruttamist. Tegime isegi fotopeatuse ja joogipunktides sai ka paar topsi tühjaks joodud.

Ma kardsin, et mul hakkavad kannad valutama, sest ma alles hiljuti kõndisin ühel kepikõnnil endale villid, kuid täna läksin tennistega ja oli hoopis parem. Olengi vist enda uusi botaseid max 15km kandnud. 5 jüriööjooksul, 5nüüd kolmapäevasel kepikõnnil ja paaril korral lühemal keüikõnnil. Ja ALATI tekivad villid. Aga ikka loodan, et jalad on harjunud. :)

Millalgi siis Soome ja Rootsi seiklema ja šoppama.

Kodus nüüd natukene puhanud ja täitsa inimese tunne on. :)